4.1 Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine.
Minu jaoks on refleksioon igapäevane osa õpetamisest. Kasutades refleksiooni eneseharimise ja oma töö täiustamise meetodina, nõustun Tomina E. (2009) seisukohaga, et refleksioonil võib olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju tööle ja enesetundele. Halvasti korraldatud protsess võib tuua kaasa negatiivseid tagajärgi, nagu liigne keskendumine isiklikule praktikale, mitte aga õpilaste õpetamisele ja toetamisele, krooniline ebaõnnestumise tunne ja enesekindluse vähenemine (Stephen Brookfield), mis võivad viia professionaalse läbipõlemiseni (Dewey, Donald Schön).
Nõustun J. Dewey seisukohaga, et eneserefleksioon on sihipärane ja läbimõeldud protsess, mis peaks koosnema viiest etapist. Minu arvates tuleks sellele lisada veel üks etapp: tulemuste analüüs. Seda enesereflektsiooni mudelit kasutasin aine „Õpetaja professionaalne areng“ raames, et analüüsida IRIS-keskkonnas salvestatud tundi tunni organisatsiooni seisukohalt (tunnivaatlusprotokoll koos analüüsiga).
Üks refleksiooni tööriistadest on tagasiside. Rakendades tagasisidet oma õpetamisprotsessis, lähtusin J. Hattie töödest, kes väidab, et tagasiside on kahepoolne protsess, mille eesmärk on muuta õppimine „nähtavaks“, ehk arusaadavaks õpilastele. Mind inspireeris tema mõte, et „nähtav õppimine“ (kus lapsed mõistavad, mida nad õpivad, miks nad nii teevad ja kuidas nad saavad oma tulemusi analüüsida) muudab nende käitumist.
Tagasiside kogumine ei ole ühekordne tegevus, vaid kahepoolne protsess, kus mitte ainult õpetaja ei anna tagasisidet, vaid ka õpilased ja vanemad. (PILT) See on terviklik protsess, mille korraldamisse tuleb suhtuda hoolikalt, sest ainult siis saab sellest maksimaalselt kasu. J. Hattie teooria kohaselt võib halvasti korraldatud tagasiside protsess viia negatiivsete tagajärgedeni. (Memo tuleb).
Iga teema lõpus ja õppeaasta lõpus palun õpilastel jätta tagasisidet selle kohta, mis neile tundides meeldis ja mida oleks võinud teha teisiti(PILT. PILT. PILT). Kui näiteks klassile meeldib mõni meetod, siis tean, et seda tasub kasutada ka järgmisel aastal. Mõnikord juhtub vastupidine: mõni meetod ei sobi üldse, siis tean, kuidas kasutada alternatiive. Kõik need tagasisided annavad materjali, mis võimaldab mul oma kogemusi analüüsida ja vajadusel koostada professionaalse arengu plaani. (PILT)
Mõned asjad teen ise, kuid töötades Waldorfi süsteemis, on refleksioon kogu kollektiivi lahutamatu osa. Näiteks arutame igal neljapäeval pedagoogilistel koosolekutel töö aspekte mõnes klassis, raskusi, mis on esile kerkinud või rõõme, mida soovime jagada.. (Protokolli näide).
Nagu eelnevalt mainitud, on üks viis digitaalsete keskkondade kasutamiseks enesearenguks IRIS-keskkond, mis võimaldab tunde salvestada, neid hiljem vaadata ja nende üle reflekteerida. See toetab minu professionaalset arengut.
Eelmisel aastal oli minu klassis õpilasi, kellel oli toitumisprobleeme. Selles näites olen näidanud, kuidas töötan, kui minu klassi või keskkonda ilmub sellise probleemiga õpilane (_Anorexia) Samuti jälgin uudiseid teemakohases Facebooki grupis, kuna internetis olev info uueneb kiiresti
Olles Waldorfi süsteemi liige, huvitavad mind erinevad koolitused, mida viivad läbi spetsialistid. Eriti meeldib mulle see, et need koolitused on rahvusvahelised, võimaldades jagada kogemusi ja kuulda probleemidest, millega seisavad silmitsi Waldorfi õpetajad nii Eestis kui ka teistes riikides. Hetkel osalen kaheaastases koolituses „Sügavamate arenguvajaduste mõistmine“ (an online koolitus for Waldorf teachers, anthroposophic physicians, and therapists) mis on korraldanud Denver Center for Anthroposophic Therapies.
Hiljuti läbisin ka Vaikuseminutite koolituse.
Olles Waldorfi süsteemi liige, huvitavad mind erinevad koolitused, mida viivad läbi spetsialistid. Eriti meeldib mulle, et need koolitused on rahvusvahelised, võimaldades jagada kogemusi ja kuulda probleemidest, millega seisavad silmitsi Waldorfi õpetajad nii Eestis kui ka teistes riikides. Hetkel osalen kaheaastases koolituses „Sügavamate arenguvajaduste mõistmine“ (online koolitus Waldorfi õpetajatele, antroposoofilistele arstidele ja terapeutidele), mille korraldab Denver Center for Anthroposophic Therapies.
Olles inglise keele õpetajate sektsiooni juhataja, pean korraldama oma kolleegide tööd ja aitama kaasa linna ürituste läbiviimisele. Märtsis peab meie kool korraldama linnaürituse „British Studies“ 6.–7. klassi õpilastele. (Aruanne esitatakse hiljem).
Sel aastal, seoses keeleoskuse nõuetega, on meie koolis 50% uusi inglise keele õpetajaid. Mul tuleb täita mentori rolli, aidates neil kohaneda, kuna eesti õpetajad on sattunud vene ja ukraina klassidesse, kus neil varem kogemust polnud. See on tekitanud probleeme õpilaste käitumisega.
Minu ülesanne on peamiselt kuulata, leida toetavaid sõnu ja pakkuda lahendusi. Aasta alguses lõime õppematerjale nõrgematele klassidele, kuid nüüd, seoses muudatustega inglise keele lõpueksamite korraldamises ja sisus, on minu ülesandeks nendega tutvuda, teavitada oma kolleege ja hiljem koos mõelda, kas meie õpetamisviisis on vaja midagi muuta.
4.2 Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine
Kuidas ma rakendan haridusuuringute tulemusi oma töös
Eesti koolidesse on viimastel aastatel tulnud palju õpilasi erinevatest riikidest, kes ei räägi eesti keelt, kuid on kohustatud õppima ja koolis viibima, kasutades keelt, mis ei ole neile loomulik. Õpetajad peavad leidma lahendusi, kuidas sellega toime tulla. Kuigi paljusid õpetajaid on varustatud teadmiste, energia ja kannatlikkusega, võib õppekava muutmine olla keeruline. Siiski saab kultuuritundliku õpetamise lähenemise kaudu tegevusi kohandada, et säilitada, arendada ja kasutada õpilaste kultuuriressursse.
Teiselt poolt, praegu, eesti keelele ülemineku tõttu, seisavad eestlased silmitsi väljakutsega töötada vene- või ukraina keelt kõnelevates klassides. Seda on väga raske teha ja õpetajad võivad seetõttu lahkuda. Peamised põhjused võivad olla seotud õpetajate kultuuriliste hoiakutega, nagu me loengutel arutasime.. (NÄIDE)
Kursusel „Kultuuritundlik õpetaja” reflekteerisime oma kultuurilise tolerantsi üle õpetajatena ning uurisime, millised kultuuritundliku õpetamise põhimõtted on esindatud minu töös.. (NÄIDE )
Mul on õpilasi Armeeniast, Prantsusmaalt, Ukrainast ja Venemaalt.
Kursuse raames tutvusin veebipõhise koolituskursusega SAFER, töötasin selle läbi ning rakendan nüüd oma igapäevatöös. Ühes koolis õpivad lapsed erinevatest riikidest, kuid neil kõigil on ühine keel — vene keel.
Kuidas ma viin läbi haridusuuringuid oma töövaldkonnas ja rakendan tõenduspõhiseid teadmisi
Olles kaasatud eesti keelele ülemineku protsessi, viime koos kolleegiga Narvast läbi võrdlevat uurimistööd. Me jälgime ja analüüsime oma tähelepanekuid teemal „Algklasside õpilaste motivatsiooni toetamine hariduse eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis“. (Uuring valmib hiljem.)
Kuidas ma toetan kolleege oma töö reflekteerimisel ja enesearendusvajaduste määratlemisel
Kuidas ma teadvustan oma rolli kolleegide probleemide märkamisel, toetamisel ja lahenduste leidmisel (vajadusel koostöös tugispetsialistide ja/või juhtkonnaga);
Kuidas ma jagan teadmisi haridusuuringutest oma kooli tasandil kolleegide ja koostööpartneritega
Kuidas ma viin läbi haridusuuringuid oma töövaldkonnas, on rakendanud tõenduspõhist teadmust
Olles kaasatud eesti keelele ülemineku protsessi, viime koos kolleegiga Narvast läbi võrdlevat uurimistööd. Me jälgime ja analüüsime oma tähelepanekuid teemal „Algklasside õpilaste motivatsiooni toetamine hariduse eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis“. (Uuring valmib hiljem.)
Kuidas ma toetan kolleege oma töö reflekteerimisel ja enesearendusvajaduste määratlemisel
Selle osa arendamine on veel pooleli.
Kuidas ma teadvustan enda rolli kolleegide probleemide märkamisel, toetamisel ja lahenduste leidmisel (vajadusel koostöös tugispetsialistide ja/või juhtkonnaga);
Selle osa arendamine on veel pooleli.
Kuidas ma olen jaganud teadmisi haridusuuringutest oma kooli tasandil kolleegidega ja koostööpartneritega
Selle osa arendamine on veel pooleli.
4.3. oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine
hoiab tasakaalus oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist; saab tuge probleemide tekkimisel kolleegidelt, mentorilt, juhtkonnalt, tugispetsialistilt jt
Minu jaoks on minu töö juures kõige raskemad emotsionaalsed kõikumised. David N. Aspinwall on neid isegi võrrelnud "Ameerika mägedega", kuna õpetajad kogevad tihti kõrgel tasemel emotsionaalseid kõikumisi. Robinsoni töö näitab, et õpetajad võivad kogeda olulisi emotsionaalseid tõuse ja langusi – alates edu ja rõõmu tundest, kui tund läheb hästi, kuni pettumuse või läbipõlemiseni, kui õpilased pole kaasatud või takistavad tunni kulgu. Õpetajate emotsionaalsed kogemused on sageli seotud nende kohusetunde ja klassis eduelamuse või ebaõnnestumise tunnetega. Õpetamist peetakse sageli emotsionaalselt nõudlikuks ametiks, kuna see hõlmab intensiivset suhtlemist õpilastega, distsipliini ja kaasatuse hoidmise survet ning vajadust reageerida õpilaste erinevatele emotsionaalsetele vajadustele.
Veel kaks aastat tagasi jalutasin õhtuti oma koeraga (PILT).Kuid pärast Rootsi psühhiaatri Anders Hanseni raamatu lugemist sain aru, et sellisest liikumisest ei piisa, kui mul on istuv elu- ja tööstiil. (MEMO, PILT).
Nüüd jooksen 4–5 korda nädalas 5 kilomeetrit (PILT) ja hüppan hüppenööriga(PROGRESSI PILT). Pärast sellist trenni pole mul enam jõudu halbadele mõtetele ja ma uinun rahulikult. Lisaks tunnen, et talun stressi paremini.
Ma suudan ühendada hobid ja töö lugemise kaudu. Professionaalse kirjanduse lugemine ja koolitustel osalemine on suurepärane viis tegevuse vahetamiseks ja endale meeldiva tegevuse tegemiseks. Samuti on see väga kasulik professionaalse arengu seisukohalt.
Kirjandus
Kibe, D., & Njenga, M. C. (2020). Investigating Various Grouping Strategies in Teaching and Learning of Mathematics. International Journal of Advances in Scientific Reshearch and Engineering, 6(3) 220-225. https://doi.org/10.31695/IJASRE.2020.33774
Kivirand, T. (2022). Kaasav haridus. Loengumaterjal.
Tartu Ülikooli liikumislabor. (2022). Liikumine, õppimine ja heaolu. Ülevaade teadusuuringutest ja parimatest praktikatest koolides. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Allen, J. P., Hafen, C. A., Gregory, A. C., Mikami, A. Y., & Pianta, R. (2015). Enhancing Secondary School Instruction and Student Achievement: Replication and Extension of the My Teaching Partner-Secondary Intervention, Journal of Research on Educational Effectiveness, 8:4, 475-489. https://doi.org/10.1080/19345747.2015.1017680
Arengusammud. (s.a.) https://www.arengusammud.ee/
Fletcher-Wood, H. & Taevere, A. (2022). Instructional coaching - why it all matters, and how to make it matter. British Council.
Korthagen, F., & Nuijten, E. (2022). The power of reflection in teacher education and professional development: Strategies for in‐depth teacher learning, Working with the reflection model (pp. 23-45). New York: Routledge.
Kraft, M.A., Blazar, D., & Hogan, D. (2018). The effect of teaching coaching on instruction and
achievement: A meta-analysis of the causal evidence. Review of Educational Research, 88(4), 547-588. https://doi.org/10.3102/0034654318759268
Liblik, E., & Leijen, Ä. (2023). Õpetaja professionaalne areng. ACTTEA mudel. Loengumaterjal.
Hattie J. (2024) 10 Mindframes for Visible Learning: Teaching for Success
Hattie J. (2012) Visible Learning for Teachers: Maximizing Impact on Learning
Michie S. & Cockcroft A. (1996). Overwork can kill. British Journal of Medicine, 312, 921–922. https://www.researchgate.net/publication/14584849_Overwork_can_kill
Roffey, Sue. (2012). Pupil wellbeing -Teacher wellbeing: Two sides of the same coin?. Educational and Child Psychology. 29. 8-17. 10.53841/bpsecp.2012.29.4.8. https://www.researchgate.net/publication/285631404_Pupil_wellbeing_-Teacher_wellbeing_Two_sides_of_the_same_coin
Томина, Е. Ф. (2009). Рефлексивная концепция Дж. Дьюи в современном образовании. Вестник Костромского государственного университета, 15 (1), 332-335.
https://cyberleninka.ru/article/n/refleksivnaya-kontseptsiya-dzh-dyui-v-sovremennom-obrazovanii