6.1. Erialase teadmuse arendamine
1. Kuidas ma juhin õpikogukondi ja koostöövõrgustikke erialase teadmuse arendamiseks
Hetkel on need tegevused töös.
2. Kuidas olen välja töötanud innovatiivseid ja loovaid lahendusi
Hetkel on need tegevused töös.
3. Kuidas ma olen ette valmistanud ja korraldanud valdkonda populariseerivaid üritusi ja projekte
Ühes koolis valmistusime koos õpetajatega ja viisime läbi ülelinnalise inglise luuletajate luulevõistluse. (PILT, PILT).
Hetkel käivad minu teises koolis ettevalmistused, et korraldada teemakohane linnaüritus 5.-6.klassi õpilastele. Mille eesmärk on tutvustada õpilastele Ühendkuningriigi koolisüsteemi. (PILT tuleb.)
6.2 Haridusvaldkonna poliitika kujundamine ja arengu kavandamine
-
Kuidas ma olen kaasa löönud oma organisatsiooni dokumentide (eelnõud, arengukavad, eksperthinnang) koostamisel ja tagasisidestamisel
Pärnu Waldorfkoolis uuendasime õppekava, et see vastaks uusimatele tingimustele. Koos inglise keele õpetajatest kolleegidega töötasime välja sektsiooni võõrkeelte õpetamiseks. Olles tol ajal ainus vene keele õpetaja, koostasin ise vene keelele osa.. (PILT)
Et saada projekti "Liikuma kutsuv kool", koostasime mitme kolleegiga osalemiseks vajalikke dokumente (nt "Liikuma Kutsuva Kooli Eneseanalüüsi" küsimustiku ja tegevuskava). Kool sai projektiga liituda ja rahastust vajaliku inventari soetamiseks. Osalemine selles projektis jätkub: korraldame regulaarselt õuetunde (PILT , PILT ),, aktiivseid vahetunde (PILT tuleb), aktiivseid kodutöid (PILT tuleb) jms. Sektsiooni juhatajana vastutan meie kirjutatud tegevuskava täitmise eest ja korraldan vajalikke üritusi. (PILT tuleb)
2. Kuidas ma osalen ühenduste ja ekspertgruppide töös ja teadvustab enda rolli nendes (koostab eksperthinnanguid)
Hetkel on need tegevused töös.
3. Kuidas ma olen teinud ettepanekuid innovatiivseteks muudatusteks organisatsioonis
Kaasaegne maailm seab koolidele pidevalt uusi väljakutseid (nt üleminek eesti keelele, migratsioon, õpetajate nappus, vaimse tervise probleemidega laste arvu kasv jne), mis nõuavad pidevat arengut ja kohanemist. Tekkivad probleemid nõuavad lisaks teadmistele ka oskust kiiresti lahendusi leida. Õpetajad peavad pidevalt täiendama oma oskusi, omandama uusi meetodeid ja lähenemisviise. See kõik nõuab paindlikkust, aega ja vaeva – aga sageli napib õpetajatel just neid ressursse. Hoolimata suurest töökoormusest jääb professionaalne areng aga õpetajate töö lahutamatuks osaks.
Teiselt poolt näitavad Tervise ja Arengu Instituudi uuringud, et psüühikahäired muutuvad Eesti noorukite seas üha tavalisemaks. Depressioon, mis on üks levinumaid psüühikahäireid, avaldub sageli õpiraskustes ja käitumisprobleemides. Pikaajaline depressioon võib viia ennasthävitava käitumiseni, sealhulgas enesetapumõtted ja -katsed. 2010. aasta rahvusvahelise uuringu järgi oli kaks protsenti Tallinna koolide 14-15-aastastest õpilastest kogenud tugevat enesetapusoovi või on seda juba proovinud. Lisaks on uuringud näidanud, et Eestis on depressiooni levimus alaealiste seas viimastel aastatel suurenenud.
Kuna õpetajate teadlikkus on tihti madal teatud haigusi põdevate õpilaste arvust ja tugimeetoditest, siis tegin ettepaneku viia koolis ellu projekt, mille eesmärgiks on tõsta õpetajate teadlikkust vaimse tervise probleemidest noorukite seas. Projekti raames õpetame õpetajatele, kuidas ära tunda psüühikahäirete sümptomeid ja töötada välja strateegiaid nende õpilaste toetamiseks. Lõppeesmärk on luua koolikeskkond, kus vaimne heaolu on prioriteet. (varsti tulemas)
4.kuidas olen juhtinud töörühmi või arutelusid
Hetkel on need tegevused töös.