Классная доска Чертежи

Õpi- ja õpetamistegevuse                          kavandamine

Waldorfkoolides koostavad õpetajad esmalt aastase epohhiplaani, mis kujutab endast põhiliste epohhide loetelu vastavalt kooli õppekavale. Epohhiplaani läbivad ka nn aastateemad. 

Aluseks on Pärnu Waldorfkooli õppekava, et eesmärgid oleksid kooliastmeti riikliku õppekava õpieesmärkidega kooskõlas.

Koostan oma töö planeerimiseks aastakava, ainekava, waldorfkoolile omaselt - epohhiplaani ning igaks nädalaks nädalakava.

Ainekava

Vastavalt plaani järgi valmistan ette epohhid, tavaliselt üks epohh (kestab umbes 4 nädalat) ette.

Töö planeerimisel arvestan õppekavaga ning kavandan oma õppetöö koostöös kolleegidega – eriti keeletunnid ja minu vene keele tunnid on omavahel toetatud ja seotud. Valin lähtuvalt eesmärkidest õpetamiseks ja õppimiseks sobivad meetodid, viin tunni läbi klassis, saalis või õues, töötan lastega gruppides või kogu klassiga korraga.

Teemade valikul toetun õppekavale, laste taseme ja oskuste väljaselgitamisel õppekavale ja kogemusele.

Materjalid

Valin õpivara hulgast õpieesmärkide ning õppijate ja rühma tasemele sobiva.
Märkan õpivara puudusi ja teen kooli juhatajale ettepanekuid õpivara kohandamiseks ja koostamiseks.
Kohandan õpivara, arvestades õppijate vajadusi ja usaldusväärsust.
Otsin  digitaalset õpivara, mis võimaldab tõhusalt saavutada õpieesmärke.


Tunniplan

Tunnikavad koosnevad  kolmest osast, siiski varieerides seda vastavalt klassi iseloomule:
-- rütmiline osa (laulud, luuletused), 
-- uus aineosa või sõnavara
-- mäng.

Esimene osa on alati mänguline. Kõigepealt me laulame, tantsime, kordame õpituid luuletusi või teeme mõne näpumängu. See tegevus aitab lapsi tunndi paremini sisse minna.
Seejärel kontrollin kodused tööd. Koduseid ülesandeid kontrollin igapäevaselt.

Õppemeetodid

Õppemeetodid valin waldorfkoolile sobivad ning varieerin neid, et hoida tunnid huvitavad ja mitmekülgsed. Kasutan lisaks waldorfpedagoogika materjalides kirjeldatule ka muid allikaid (eriti keeleõppetundide ettevalmistamisel). Loen lisaks, hoian end kursis aastateemasid puudutava muu infoga ning suhtlen aktiivselt teiste koolide õpetajatega. Külastan sageli raamatukogu. 

Alustava õpetajana järgisin esimesel kooliaastal üsna täpselt mentorkolleegi näpunäiteid. Teisel aastal olen hakanud õppevarale lisama ka loomingulist ja loogilist omapoolset ja seda kujundama vastavalt klassile. Püüan materjale koguda ja sorteerida järgmiste aastate õpetajatele edasiandmiseks.

Ma olen täiesti kindel, et kõige parem keelõppimise viis on vene keeles rääkimine. Igas tunnis õpilased räägivad nii palju vene keeles, kui see on võimalik.  Jälgin hoolega klassi tempot ja reaktsioone.

Märkasin, et paremini toimib traditsiooniline paigutus, nii et õpilased istuvad ridades näoga tahvli poole.  See häirib nende tähelepanu vähem kui ümber laua üksteise poole näoga istumine.

Võõrkeele õpetajana selgitan välja kogu klassi ja iga üksiku lapse taseme, oskused ja õpimotivatsiooni – teen seda koos lauldes, mängides ning väikestes gruppides. 

Individuaalne õppekava

Ma ei ole seni koostanud ega aidanud koostada individuaalset õppekava, kuna selleks ei ole olnud veel vajadust. Soovin sellest kindlasti rohkem teada saada.


 

Oskan luua vaimselt ja emotsionaalselt turvaliste, laste arengut ja loovust toetavat üksteist arvestavat õpikeskkonna. Iga hommikut alustan iga lapse kätt- ja nimepidi teretamisega. Võtan aega lastega rääkimiseks, samuti ka lastevanematega vestlusteks. Vajaduse korral kutsun appi koolipsühholoogi või eripedagoogi.

 

Igal nädalal osalen õpetajate kolleegiumi koosolekul. Õpilaste käitumise ja õppeedukuse teemadel suhtlen aktiivselt kolleegidega.