Waldorfkool lähtub lapse heaolust ning siin on võimalik arvestada iga lapse individuaalsusega enam kui nö riigikoolis.

 

Tunnikavad waldorfkoolis koosnevad kolmest osast (samas on siiski võimalik varieeruvus lähtuvalt konkreetse klassi iseloomust):

-- rütmiline osa (laulud, luuletused), 
-- uus teema ja sõnavara
-- mäng/joonistamine.

​

Tundi sissejuhatav osa on alati mänguline. Kõigepealt me laulame, tantsime, kordame õpituid luuletusi või teeme mõne näpumängu. See tegevus aitab lastel tundidesse paremini sisse elada.

 

Uut teemat võttes peab õpetaja kogu aeg meeles pidama, et lapsed suudavad hästi keskenduda kuni 15 min järjest.

Tunni kolmas osa on joonistamine või mäng.

​

Kunstil on waldorfkoolis eriline koht, sest siin usutakse, et kunst on vaimse ülemeelelise maailma füüsiline väljendus. Laps vajab kunsti, eriti vanuses 7-14 aastat. See tähendab, et õpetatakse kujundlikus, piltlikus vormis ning mitte mõistuspäraste mõistete kaudu. Joonistamine ja maalimine ei ole ühekülgsed, nad hõivavad südame, mõistuse ja tahte, arendades nii mõtlemist, tundeid, kui ka tahet, luues nende vahel tasakaalu. 

​

Eksperdid ütlevad, et luule päheõppimine on suurepärane mälutreening. Aga võõrkeeles pähe õppimine võib olla raske. Mõtlen tihti sellest, kuidas muuta protsess mitte ainult kasulikuks, vaid ka huvitavaks ja mis peamine – tõhusaks.

 

Olen kasutanud mitmeid järgnevaid tehnikaid:

Mnemotabel. Iga sõna või väikese fraasi jaoks leiutatakse pilt (pilt); seega on kogu luuletus skemaatiliselt visandatud. Pärast seda reprodutseerib laps mälu järgi graafilist pilti kasutades kogu luuletuse. Esialgses etapil ma pakun valmis plaani-skeemi, aga hiljem õpilased saavad sellega ise toime tulla. 

Rütmi kasutamine. Me loeme luuletust kasutades rütmilist mustrit, plaksutuste, koputuste, pea raputamise, dirigeerimise abil.

Pilt toimib. Kõnefunktsiooni ja motoorika vahel on tihe seos. Käeliigutuste ja kõne kombinatsioon kiirendab poeetilise teksti meeldejätmist (moodustuvad täiendavad assotsiatsioonid). Liigutused sobitatakse mõne sõna või reaga, mille mina ja seejärel laps teksti lugedes iseseisvalt teostavad.

​

Näide. Inglise keel. 2 klass.

​

​

​

​

 

Vaimse kuvandi loomine. Ma loen luuletust aeglaselt ja ilmekalt ette, õpilased istuvad suletud silmadega, kujutades ette, mida luuletuses võiks öeldud olla.

Lugemine. Loeme kooris, paarides, loeme sosinal; alustame valjult ja vähendame iga rea puhul helitugevust ning vastupidi.

Muinasjutud, draama ja teatristseenid.

Loen muinasjuttu ning etendame koos selle

põhjal väikese etenduse. Teatavasti on

algklassilastele võõrkeele õpetamine väga

keeruline. Lapsed väsivad kiiresti ja nende

tähelepanu hajub. Akadeemiline

tööstiil ei sobi siin väga hästi. Töölehtedega

on raske laste tähelepanu köita, palju

paremini sujub töö mängulisi elemente

kasutades. Sellepärast mulle meeldivadki muinasjutud. Muinasjutt aitab kaasa õpilaste loominguliste võimete arendamisele ning loob emotsionaalselt positiivne koostöise õhkkonna. Esimeses järjekorras lavastame järgmisi näidendeid: REPKA, TEREMOK.

 

Tammsaare koolis ma olen kasutanud samad tehnikaid.

​