Классная доска Чертежи

HEV - ÕPPIJA

TOETAMINE

Tean ja kasutan hariduslike erivajadustega seotud õppekorralduse võimalusi. Mul on mitu õpilast, kellel on tekkinud hariduslikud vajakajäämised ajutiselt. Osa neist õpib kaasava hariduse järgi tavaklassides koos teiste lastega, aga teine osa õpib eraldi, spetsiaalselt organiseeritud väikeklassides (Tammsaare kool).

Need õpilased vajavad lisaselgitusi, lisaaega ning lisatähelepanu, et järje peale jõuda. Nende seas on erineva diagnoosiga lapsi. Minu töös tähendab see lisatähelepanu antud lapsele - materjali lihtsustamist, õpitulemuste vähendamist, aeglasemat tempot või lisatundi. Arutan plaani ja õpilase arengut klassi- ja teiste aineõpetajatega. Jälgin õppija arengudünaamikat ja toimetulekut.

Minu lapsed kellel on aktiivsus- ja tähelepauhäire.

Minu lapsed kellel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire.

Nemad

+ soovivad vabatahtlikult aidata,

+ on heasüdamlikud, sõbralikud ja seltsivad,

+ nendel on palju energiat,

Aga samal ajal

  • ei suuda istudes käsi ega jalgu paigal hoida,

  • liiguvad tunni ajal klassis ringi,

  • räägivad lakkamatult,

  • tegutsevad kaootiliselt, hilinevad ja unustavad vajalikud õppevahendid kaasa võtta.

Nendel on ühele tegevusele keskendumise raskused, tähelepanuraskus, hooletusvead.

Mul on reeglid, mida ma pean meeles tundi ette valmistamides ja korraldades.

  • Alustan tundi alati ühtemoodi, sest kindel struktuur mõjub õpilasele turvaliselt. Waldorfkooli lähenemine tunni korraldamisele aitab kaasa sellele reeglile: kuna iga õppetund  alustame tervitamisega, salmide lugemisega või lauludega, alles pärast seda, kui õpilased on valmis keskenduma õpitavale materjalile, hakkame ülesandeid täitma.

  • Selgitan, mida kavatsen tunnis teha ja kui palju kulub selleks aega. Annan õpilastele loetelu, milles saab järge pidada ja sooritatud ülesanded maha tõmmata.

  • Vahendan tegevusi  sageli ja hoian töötempot

  • Püüan kasutada võimalikult elulist materjali.

  • Püüan tundi kavandades planeerida tunniosa, mil klass saaks püsti tõusta ja liikuda (mnemotehnika aitab mind) näiteks salmi kordamiseks.

  • Lasen ATH-ga õpilastel mind aidata: sõnaraamatuid või töölehti laiali jagada/ koguda, tahvlit pesta, kodutöid kätte anda, et nendel oleks põhjus ringi liikuda.

  • Arvestan, et õpilasel kulub ülesande täitmiseks kolm korda kauem aega kui tavaõpilasel. Otsustan, mis on ülesande juures oluline ja mille võib vajaduse korral ka tegemata jätta, sellepärast vähendan käsitsi kirjutatud tekstide mahu: eelistan töölehte, ning ei nõua  lohaka töö ümberkirjutamist.

  • Jälgin, et õpilane ei võtaks liiga keerulisi tegevusi.

  • Kodutööd kontrollides otsustan, mis on konkreetse ülesande juures oluline ja hindan vastavalt. Sageli hindan sisu ja ei pööra liialt palju tähelepanu käe või õigekirjale.

  • Annan nii kirjalikult kui ka suuliselt selged juhtnöörid. Igas tunnis veendun, et kodutöö saaks õigesti kirja pandud või trükitud lehed kindlalt vihikusse kleebitud. Kindlasti aga kirjtan Studiumisse või ekooli vanematele mida on vaja teh ja kust matejale võib leida.

  • Annan vanematele tagasisidet, nii halba kui head. Vanematele on kergenduseks kuulda ka kiidusõnu ja teateid edusammudest, mitte ainult muresid. See vähendab nende koormat ja näitab, et me teeme lapse huvides koostööd.

Minu õpilased istuvad ridades näoga tahvli poole. Minu ATH-ga õpilasedistuvad esireas eemal kõigest segavast, nagu aknad, uks. Ma saan tema käitumist kergemini kontrollida ning tema ümber on vähem “vaatajaid” ja vähem võimalusi hajuda. Eelistatult istuvad nad üksi.

  • Klassis kus on ATH-ga lapsed on vaja palju tähelepanu pöörata tunnikorrale. Sageli kordame tunni alguses üle käitumisreeglid, mida tohib ja mida ei tohi teha. Septembris me mõtlesime välja klassiga koos rikkumiste jaoks karistused.  Näiteks, tunnis aja raiskamise eest võib jätta pärast tundi viieks minutiks klassi.

  • Muidugi ma ei unusta kiitvat tagasisidet edusammude puhul. Kui ma märkan kiiduväärt käitumist, siis tunnustan seda kohe klassis.

 

Tõtt-öelda on mõnikord raske olla reeglite nõudmises järjepidev ning säilitada alati meelerahu, kui lapsed ei suuda korda hoida või segavad tundi. Sellistel hetkedel mõtlen sellest, et käitumine tuleneb tema häirest ja ta ei saa ise midagi parata.

 

Minu ülesanne õpetajana on võimalikku hariduslikku erivajadust märgata, vestelda sel teemal klassiõpetaja, teiste asjassepuutuvate õpetajatega tugispetsialistide ning lapsevanematega, ja ning vajadusel liikuda edasi õpilasele sobiva õppekorralduse loomise poole. Õpiraskuste ja/või käitumisraskuste korral neid esialgu kollegiaalselt arutada ning otsustada edasine tegevus.

Haridusliku erivajaduse ilmnemise korral minu poolt õpetatavates ainetes teen kõigepealt sõltuvalt konkreetsest õpilasest otsuse, milline on tema jaoks minimaalne vajalik teadmiste tase selles aines, mõtleme koos millises vormis on talle kõige tõhusam seda õppida ja millises vormis mulle kui õpetajale õpitut esitada, et saaksime mõlemad õppimise tulemuslikkuses veenduda.

Hoian end HEV valdkonnaga jõudumööda kursis, kuna klassides, kus ma õpetan, õpib mitu haridusliku erivajadusega õpilast.

Püüan end kursis hoida haridusliku erivajaduse alase seadusandlusega, olen aeg-ajalt vaadanud lehte https://hev.edu.ee/ (viimasel ajal uuendusi pole) ning jälgin HEV valdkonna infot ka Õpetajate Lehest ning õpetajate FB gruppidest.

Tammsaare koolis ma töötan HEV lastega. Need õpivad Rajaleidja komisjoni otsusel HEV klassides.

Õppetöö toimub üldise riikliku programmi järgi, kuid komisjon soovitas õpitava materjali mahtu vähendada. Samuti on vaja arvestada õpilaste iseärasusi.

Iga õpilase otsus sisaldab soovitusi, mida tuleb õpilastega töötades arvestada.

 

LÕK õpilastega klassid õpivad soodustatud riikliku programmi raames ja inglise keele õpet programmis ei ole ette nähtud. Selles klassides ma ei tööta.