Palun tooge näiteid Teie  koostatud  ja rakendatud individuaalseid õppekavasid  või käitumise tugikavasid.


Üldist tuge vajatakse siis, kui on kergem suulise ja/või kirjaliku kõne probleem või ajutine õpiraskus ükskõik millises aines. See võib tuleneda tervislikust seisundist, psüühilisest seisundist (nt lahutus peres) või sotsiaal-majanduslikust eriolukorrast. Üldise toe raames rakendatavad meetmed:


-    Käitumise tugikava (oluline on hinnata, mis toob esile positiivsed muutused; kas andis miskit tulemust)
-    Õppemahu vähendamine (nt 10 tüüpülesande asemel 5)
-    Nädalakoormuse vähendamine (nt osaline distantsõpe)
-    Kohandatud õpikeskkond (nt vaikne nurk klassis, hüpikpall istumisel jne)
-    Abiõpetaja
-    Tugispetsialistide panus
-    Tasemerühmad
-    Õpiabitunnid nii individuaalselt kui rühmas
-    Õpetamise metoodika kohandamine
-    Erisused hindamisel.


Ma ei ole märtsini koostanud ega aidanud koostada individuaalset õppekava, kuna selleks ei ole olnud vajadust.  Aga märtsis üks meie õpilane sai diagnoosi „Depressioon“, hiljem individuaalne õppekava sai  kinnitatud. Selle individuaalse õppekava alusel ma koostasin minu  IÕK  õpilase abistamiseks, ergutamiseks, lähtuvalt tema vajadustest ja individuaalsetest võimetest. Mõtlen, et  see on väga oluline, et ta saab õppida oma tempos ehk püsida lähima arengu tsoonis (piisavalt väljakutsuv, kuid mitte üle võimete). See õppekava kestab märtsist. See on minu esimene kogemus.  

Lisa 1. IÕK kinnitamine.         

 

 Lisa 2. Individuaalne õppekava, Vene keel.

Palun kirjeldage kuidas Teie toetate oma tunnis õpilasi. Tooge mõned konkreetsed näited.


Minu vastus  hõlmab nelja aspekti (oma tund, tööviisid, lapsed, mina õpetajana), millele ma pööran eriti tähelepanu mu töös.


OMA TUND.
Materjal

Korraldan ja esitlen seda nii, et see oleks võimalikult lihtne ja psühholoogiliselt mugav. Õpetamisel püüan korraldada õpet niimoodi, et lapsed liiguvad õpitud teemadelt uutele läbi varasemate teadmiste.
Näiteks, teemade valik. 


Teemad peaksid lastele huvi pakkuma ja need peaksid olema seotud nende huvide, igapäevaeluga. 

Ma olen kindel, et iga aine, mida koolis õpetatakse, peab esimese asjana näitama oma kasulikkust õpilasele, oma väljundeid, rakendatavust elus.

Näiteks, 1-2 klassides me õppime koduloomi. 
Lapsed räägiivad nende lemmikloomadest hea meelega. 


Kestus
Plaani järgi valmistan ette epohhid, tavaliselt üks epohh (kestab 3- 4 nädalat). See kestus võimaldab vajalikku  materjali kordamist, et  ühelt poolt lapsed jõuaksid  teemaga toime tulla,  aga teiselt poolt õpilased ei oleks tüdinud  sama asja kordamisest.


Sellel perioodil on lastel võimalus uue materjaliga tutvumiseks, mõistmiseks, pähe  õppimeseks, rääkimiseks  (alguses – toega (sõnad, laused), osalise toega (kaardid), lõpus -  ilma toeta).

Näiteks 2. klass. Teema " Мой  дом"
Järk-järgult õpime uusi sõnu, uusi grammatilisi konstruktsioone ja lõpuks koostame koos lühikese loo teemal "MINU TUBA", kirjutame selle vihikusse üles, joonistame kompositsioonile illustratsiooni ja õpime seda pähe.

Lisa 3. Teema “Minu maja”

Õpiabi

Õpilastel on võimalik õpiabi saamiseks kasutada konsultatsioonitunde. Konsultatsioonid on mõeldud õppimiseks, abi küsimiseks, kui midagi on jäänud arusaamatuks. Minu konsultatsioonitunid on iga Neljapäeval.

TÖÖVIISID
Kõik klassid on erinevad: mõnes on rühmatöö lihtne, teises õnnestub ainult individuaalne töö.
Vaatlen ja kasutan ainult neid, mis on selles klassis kõige efektiivsemad.
Aga ma ei näe lapses ainult passiivset kuulajat, kes peab vaikselt vastu võtma seda, millest ma räägin.

Näiteks, õpilastele 3. klassis meeldib tahvli kõrval esineda ja küsitlusi korraldada.
Näiteks, meie teema „Ma oskan“ . Viimases tunnis me korraldasime küsitluse sellest, 
mida mu klassikaaslased teha oskavad. Üks õpilane tuli tahvli juurde ja terve klass esitas temale küsimusi.
Uuringu lõpus jõudsime ootamatute tulemusteni. Selgus, et absoluutselt kõik õpilased oskavad teha ainult üht: küpsetada pannkooke.
See oli väga naljakas.


Lisa 4. „Kas sa oskad ?“ 


Arvatakse, et midagi saab õppida ainult siis, kui hakab ise õpetama. 

Ma kasutan seda ideed järgmiselt: tunni alguses töötab üks õpilane abiõpetajana ja viib läbi kordust. See võtab 5 minutit. Õpilased teevad seda hea meelega, ootavad pikisilmi oma järjekorda ja küsivad minult pidevalt, millal  tema järjekord on.

Niimoodi  ma säilitan huvi ja motivatsiooni  oma aine vastu.

„Kordamine om õpingute ema“. Kordamise tähtsus teadmiste omandamisel on selles, et vältides teadmiste unustasimist ta annab aluse edukaks edasiliikumiseks. Uute teadmiste omandamine tugineb varemõpitule. Niiviisi õppides, vana kordamisel, sellele natuke uut lisades, kogub õpilane püsivalt nii suure hulga teadmisi, mida ta ei suudaks vallutada, kui varem õpitu ei annaks uuele ainele kindlat alust. 

HEV-LAPSED
Autistliku spektri lapsed
vajavad rutiini, prognoositavust. Seetõttu kehtestan klassis kindla korra.

Näiteks, täpsustame aasta alguses tunnis käitumisreeglid: mida saab teha, mida ei tohi ja mis on karistus.


Alustame tundi samamoodi.


Tunni alguses ütlen tunni teema, mida nad peaksid õppima, tunniplaani ja ütlen, kas ja millised on kodutööd,


Seletan harjutusi võimalikult üksikasjalikult.


Räägin rahuliku häälega, üritan mitte endast välja minna ega tõsta häält, isegi kui see on raske.

Hüperaktiivsed lapsed.
Kuna neil on raske terve tunni jooksul ühes kohas istuda, mõtlen välja ülesanded, mis võimaldavad neil liikuda: tahvlit pesta, vihikuid laiali jagada / koguda.

Arvestan, et ATH-ga õpilasel kulub ülesande täitmiseks kolm korda kauem aega kui tavaõpilasel, sest ta peab mitu korda hajunund tähelepanu taas tööle koondama.


Pean meeles, et on vaja veenduda, et kodutöö on õigesti kirja pandud või trükitud lehed kindlalt vihikusse kleebitud.


Oluline on sisu ja ei pööra liialt palju tähelepanu käe või õigekirjale.


Annan vanematele tagasisidet, nii halba kui head. Vanematele on kergenduseks kuulda ka kiidusõnu ja teateid edusammudest, mitte ainult muresid. See vähendav nende koormat ja näitab, et me teeme lapse huvides koostööd.

MINA ÕPETAJANA
Väga palju sõltub õpetaja isikust.


Haridus, mida meie lapsed omandavad, sõltub sellest mida õpetaja teeb, kuidas käitub, mida tunneb ja mõtleb. Lapsed kopeerivad nähtut. See puudutab ka seda, mida pole silmadega näha: näiteks õpetajate hoiakuid ning isegi nende mõtteid ja tundeid.


Ma püüan olla sõbralik , heasoovlik ja kiitev.


Oskan luua vaimselt ja emotsionaalselt turvaliste laste arengut ja loovust toetavat, üksteist arvestavat õpikeskkonna.


Ma märkan  kiiduväärt käitumist või tööd ja tunnustage seda klassis.


Ma kiidan nii tihti kui võimalik on. 

Annan õpilase klassijuhatajale teada edusammudest, et nad saaksid õpilast kiita või info ka lapsevanematele edastada.

Kirjutate, et analüüsite pidevalt oma tööd õpetajana. Palun kirjeldage, kuidas Te seda teete ja milliseid muutusi olete teinud oma õpetamises tänu sellisele analüüsile.


Minu vastus  hõlmab kahte aspekti (minu aine ja mina õpetajana), millele ma pööran eriti tähelepanu ja analüüsin pidevalt. 

Minu aine „vene keel“

Minu eesmärk on panna õpilased vene keelt rääkima ja tundidest rõõmu tundma. See eesmärk mõjutab minu tegevust.

Näiteks,
1. Aastaplaani või teema koostamisel mõtlen eesmärgid ja materjalid läbi, nii et, see oleks võimalikult tõhus.
2. Tundide ettevalmistamisel mõtlen oma eesmärkide saavutamiseks harjutused ja töömeetodid üle.
3. Valmistan ette õpilastele huvitavaid ja mulle kasulikke materjale, töölehti, harjutusi. Ma teen neid ise. Võtan Internetist tasuta materjale või ostan midagi, mis pole eriti kallis, kuid võib olla huvitav.

4. Pärast tundi analüüsin, kas materjalid olid edukad, liiga lihtsad / rasked, igavad / huvitavad ja kas neid on vaja parandada. 


Kui tund läks hästi või halvasti, mõtlen põhjustele ja kuidas paremini teha.

Võib tunduda, et see pidev sisevaatlus võtab palju aega ja vaeva, aga kui muuta see rutiiniks, siis see ei võta palju aega ega ole üldse väsitav.


Kui ma saan tagasisidet vanemate poolt, analüüsin, miks tagasiside on negatiivne ja kuidas saan seda parandada või miks ta on positiivne ja kuidas saan seda kasutada.

Olen õpetaja

Õlen õppinud järgima oma häält, kõnet. Isegi igapäevaelus (kodus, sõprade juures) hakkasin oma  emakeelt vene keelt aeglasemalt rääkima.

Arvatakse, et laulmine aitab kaasa võõrkeele omandamisele. Enne tundsin end ebamugavalt, 
kui pidin klassiga laulma. Kuid hiljem astusin sellest barjäärist üle ja nüüd laulan koos laste ja kolleegidega, kuigi ma ei tea, kuidas seda üldse teha.

Varasemalt ebaõnnestunud õppetunde analüüsides olin ma väga ärritunud. Muidugi võib selline 
emotsionaalsus põhjustada varase professionaalse läbipõlemise. Olen õppinud nende negatiivsete emotsioonidega toime tulema.

Varem võttis tundide kavandamine ja ettevalmistamine palju aega, mille ma oma perelt “ära 
võtsin”. Nüüd olen õppinud õppeprotsessi planeerima nii, et mu pere ei kannataks.

Olen õppinud looma klassis sellist vaikset ja rahulikku töömeeleolu, milles ma ise suudan terve koolipäeva töötada.
 
Olen õppinud oma probleeme sõnastama ja oma seisukohti väljendama ka konfliktis 
ning enam väärtustama oma piire. 

 

Palun kirjeldage, milliseid meetodeid Te õpetamisel kasutate ja miks. Te kirjutate, et valite  waldorfkoolile sobivad õppemeetodid. Tooge konkreetseid näiteid.


Waldorfi kool on „lapse huvides kool “, kui mitte laps kooli jaoks , vaid kool lapse jaoks. See tähendab, et siin on lapsel õigus lapseks jääda. See eristab Waldorfi kooli traditsioonilisest riigikoolist, mis meenutab paljuski asutust, mille eesmärk on anda teavet ja kontrollida - hinnata selle teabe omastamise tulemust.


Tunnikavad koosnevad  kolmest osast, siiski varieerides seda vastavalt klassi iseloomule:
-- rütmiline osa (laulud, luuletused), 
-- uus aineosa või sõnavara
-- mäng/  joonistamine 

Esimene osa on alati mänguline. Kõigepealt me laulame, tantsime, kordame õpituid luuletusi või teeme mõne näpumängu. See tegevus aitab lapsi tundi paremini sisse minna.

Kolmas osa on joonistamine. Kunstil on Waldorfkoolis eriline koht, sest siin usutakse, et kunst on vaimse ülemeelelise maailma füüsiline väljendus.  Laps vajab loomust, eriti vanuses 7-14, kunstilist lähenemist õpetamisele.

 

See tähendab õpetamist kujundlikus, piltlikus vormis, mitte mõistuspäraste mõistete kaudu. 
Joonistamine ja maalimine ei ole ühekülgsed, nad hõivavad südame, mõistuse ja tahte, arendades nii mõtlemist, tundeid, kui ka tahet ja luues nende vahel tasakaalu. 

Eksperdid ütlevad: luule päheõppimine on suurepärane mälutreening. Aga võõrkeeles pähe õppimine võib olla raske. Ma mõtlen tihti sellest, kuidas muuta protsess mitte ainult kasulikuks, vaid ka huvitavaks ja mis peamine – tõhusaks.


Ma olen proovinud ja kasutanud mitut tehnikat.


Mnemotabel. Iga sõna või väikese fraasi jaoks leiutatakse pilt (pilt); seega on kogu luuletus skemaatiliselt visandatud. Pärast seda reprodutseerib laps mälu järgi graafilist pilti kasutades kogu luuletuse. Esialgsel etapil ma pakun valmis plaani-skeemi, aga hiljem õpilased saavad sellega ise toime tulla. 


Rütmi kasutamine. Me laulame luuletust kasutades rütmilist mustrit, plaksutuste, koputuste, pea raputamise, dirigeerimise abil.


Pilt toimib. Kõnefunktsiooni ja motoorika vahel on tihe seos. Käeliigutuste ja kõne kombinatsioon kiirendab poeetilise teksti meeldejätmist (moodustuvad täiendavad assotsiatsioonid). Liigutused sobitatakse mõne sõna või reaga, mille mina ja seejärel laps teksti lugedes iseseisvalt teostavad.


Vaimse kuvandi loomine. Ma loen luuletust aeglaselt ja ilmekalt ette, õpilased istuvad suletud silmadega, kujutades ette, mida see ütleb.


Lugemine. Loeme kooris, paarides, loeme sosinal; alustame valjult ja vähendame iga rea puhul helitugevust ja vastupidi; loeme ühte rida korraga.


Muinasjutud ja teatristseenid. Loen muinasjuttu, teen väikese etenduse ja proovime siis seda koos teha.


 

Palun kirjeldage oma koostööd kolleegidega, sealhulgas ka HEV koordinaatoriga.  Tooge konkreetseid näiteid.
 
Kolleegidega

Olen käinud külastamas kollegide tunde, kes palusid kõrvalvaataja pilku. 
 
Tugispetsialistidega
 
Teen koostööd tugispetsialistidega (logopeed, psühholoog-sotsiaalpedagoog).

HEV õpilastele tugisüsteemide määramise eesmärk on õpilaste erivajaduste õigeaegne märkamine ja sekkumine, et ennetada püsivaid õpiraskusi, koolist väljalangemist ning tagada põhikooli lõpetamine positiivsete tulemustega. Varajane märkamine ja sekkumine annavad õpilasele võimaluse õppida võimetekohaselt.


Õpilase erivajadus võib tuleneda õpiraskustest, terviseseisundist, puudest, käitumis- ja tundeeluhäiretest, pikemaajalisest õppest eemal viibimisest või kooli õppekeele ebapiisavast valdamisest. Samuti tänasest situatsioonist kovid viirusega, kui kõik lapsed peavad õppima kodus läbi arvuti ja kokkupude teiste lastega puudub.


Õpetajana olen õpilase probleemide esmane märkaja. Ma teavitan sellest klassijuhatajat ja HEVKO. HEVKO abiga ma  kasutan tundides õpiraskustega õpilase abistamiseks vajalikke võtteid: õpilase eripärast tulenev lähenemine, individuaalne juhendamine ja sobiva õppevara kasutamine. Väljaspool tundi lisan vajadusel konsultatsioonitunnid. 


Raskuste püsimisel  ma pöördun meie HEVKO poole, kohaldamiseks tõhusamat õpiabi tunnis või tunniväliselt. 


Näiteks,
3. klassis hakkas üks õpilane käituma agressiivselt. Seda ei juhtunud sageli, aga oli väga ebameeldiv. Kuna agressiivne käitumine oli vaheajal toimunu tagajärg, oli ilmne, et agressioon ei olnud minu ainega seotud.
Ma pöördusin  abi saamiseks ka kolleegide ja HEVKO poole, et saaksime leida võimalusi agressiivse õpilase rahustamiseks ja ennetamiseks.
Hiljem ma märkasin, et teda rahustasid numbrid ja erinevad harjutused nendega. Järgmistes tundides kordasime alguses matemaatika näiteid, et õpilast rahustada ja luua turvaline klassikeskkond.
Nüüd juhtub selliseid juhtumeid harva, kuid tänu kolleegide, HEVKO ja vanemate tihedale suhtlemisele õnnestus meil poisiga kokku leppida, et juhul, kui ta tunneb, et on vihane, jääb ta koridori ja rahuneb. Siis tuleb ta klassi.


Kogukond
 
Eriti kasulikuks ja vajalikuks pean  suhtlemine kolleegidega minu koolist ning teistest koolidest, eriti vene keele (võõrkeele) õpetajatega , sest nemad jagavad teadmisi, kogemusi, uusi mõtteid ja probleeme ja raskusi,  millega nemad kokku põrkuvad. 

Olen liitunud mitmete haridusportaalidega, kus kajastatakse värskemaid pedagoogilise valdkonna uurimissuundi ja uuringutulemusi. Teen märkmeid autorite ja tööde kohta, mida oma lugemisnimekirja lisada. Analüüsin, kas saan kirjeldatud lähenemisi oma töös kasutada. Eriti põnevad on erinevad veebiseminarid ja live-tunnid, mis on seotud  võõrkeele ja  kaugõppe töövõtetega. Kaugõppe erielukorra tõttu oli minu esimene kogemus ja ma tundsin, et minu teadmised ei olnud piisavad. 
 

 

Palun tooge konkreetseid näiteid, kui olete nõustanud lapsevanemaid või kolleege.


Kolleegidega
Vene keele õpetajad


Me arutame teemasid, meetodeid, kuidas ja mida õpetada, millised raskused on, millele erilist tähelepanu pöörata, kust töölehti saada.

Näiteks, esimese karantiini ajal, me kohtusime Zoomis ja rääkisime, kuidas ja mida õpetada, millised äppid kasulikum olid  ja lihtsalt lastele kasutada. See oli keeruline aeg. Kuna mul oli 1. klass. Waldorfi süsteemi järgi ei õpi 1. klassi õpilased lugemist. Märtsis, kui meid karantiini saadeti, selgus, et minu esimese klassi õpilaste peredes ei osanud vanemad vene keelt ega saanud neid aidata. Minu ülesandeks oli koolituse korraldamine nii, et lapsed saaksid  iseseisvalt vene keelega hakkama.


Seadsin endale kaks eesmärki.
1. et lapsed ei unustaks seda, mida oleme varem õppinud
2. et nad ei hakkaks raskete kodutööde tõttu vene keelt vihkama.

Ma pidasin palju nõu oma kolleegidega Waldorfi koolides ja vene keele õpetajatega teistes koolides.
Tegin Stuudiumisse üles laaditud helifaile, valmistasin pilte, avaldasin pilte, mõtlesin läbi varem läbitud kordamissüsteemi, aga ka uue materjali esitamise süsteemi.


Proovisin kasutada Padlet, Quizlet. See ei olnud edukas. Konsulteerisin pidevalt klassijuhatajatega, kas kõik on selge, kas kõiki faile avatakse, jälgisin tehtud kodutöid. Juhul, kui laps kaob, töötasin klassijuhatajatega ja sain teada, kas see on seotud vene keelega ja kuidas saan aidata.
Septembris kui me olime jälle koolis, selgus, et lapsed said materjaliga hakkama ja mäletasid seda! 
See oli hämmastav.

Teiste ainete õpetajad 


Me arutame õpilaste tulemusi teistes õppeainetes. 
Näiteks, selgus, et on mitu last, kes ei saa inglise keelest üldse aru, oskavad vene keelt väga hästi.
Mind huvitab, kuidas kolleegid HEV-lapsi tundides toetavad, analüüsin, milliseid tööviise saan oma tundides kasutada
.

Kolleegium


Nagu varasemalt kirjutasin, kogunevad kõik Pärnu Waldorfkooli õpetajad igal neljapäeval ühisele koosolekule, et lugeda vajalikke pedagoogilisi tekste, arutleda, teha kunstilisi töid (maalimine, laulmine, eurütmia, kõnekunst) ning pidada aru kooli igapäevase toimimise üle.  Kolleegiumis anname üksteisele infot õppekava ja meetodite kohta.


Õpetajate kolleegiumi liikmena osalen organisatsiooni arengut suunavate dokumentide koostamisel, kommenteerimisel ja kinnitamisel.


Vanematega


Koostöö peredega on meie koolis tihe ja töine – õpetajal on alati võimalik helistada vanematele 
ning kuna vanemad käivad sageli koolimajas, siis nendega ka silmast silma kohtuda. Iga kahe kuu järel toimub vanemateõhtu, kus õpetajad räägivad, mis toimub õppetegevuses (teemad, meetodid jne). Samas on võimalik vanematel küsida küsimusi oma laste kohta ning vajadusel leida uusi võimalusi ja lahendusi tekkinud kitsaskohtade ületamiseks.

Meie koolis toimub jaanuaris neljal laupäeval vanemate kool ja lastele eelkool.  See on meie  kooliga tutvus.  Ma osalen selles. Minu eesmärk on tutvustada, kuidas me õpetame vene keelt. Näitan mõned ülesandeid, vestlen vanematega minu ainest, vastan nende küsimustele.

Milline on Teie panus kooli arendamisse?


Kool on inimesed, mitte maja.  Iga inimene meie koolis on väga oluline.  Meie eesmärk on lapsi harida, vene keel on  üks ainetest, mida me õpetame.


Vajadusel ma koostan minu kollegidega koos IÕK õpilase abistamiseks.


Ma osalen eelkoolis, tutvustan vanemad meie koolisüstemi. 


Olen noor vene keele õpetaja, seega teen aktiivselt õppevara soetamiseks ettepanekuid. Olen koostanud venekeelseid kokkuvõtteid inglisekeelsest, eestikeelsest metoodilisest kirjandusest  ja materjale kolleegidega jaganud.


Sügisel me koostasime meie uut arengu kava (http://hahn.ee/kool/  )  ja kevadel me kontrollime, kas me jõudsime eesmärgini.